• rannamaa
• väinamaa
• metsamaa
• jõemaa
• mäemaa
  
  

• talv
• kevad
• suvi
• sügis
  
  

• jalgsimatkad
• veematkad
• ratsamatkad
• rattamatkad
• kalastus

Paides toimunud siseturismi messil MATKAMIKS 99’ esitles Eesti turismiamet ökoturismi ühendusega koostöös valminud Eesti-sisest reisipiirkondade liigendust, mille eesmärk on lihtsalt ja ülevaatlikult tutvustada meie maad. Liigenduse lähtekohad on loodus ja kultuurilugu. Toetades Eesti Looduse 1998. aasta septembrinumbris avaldatud artikli seisukohti muistsete kihelkondlike piiride looduspärasusest, on liigenduse algühikuteks valitud kihelkonnad ja nende piirid, samuti nagu need on kasutusel rahvaluule, murrete, arheoloogia jmt. materjalide esitlemisel ja salvestamisel.

Et nii muinas- kui kaasajast teadaolevad maakondlikud liigendused on eelkõige ajaloolis-poliitiliste kokkulepete tulemus ja ei järgi alati ei looduslikke ega kultuurilisi tervikalasid, on reisipiirkondade piiritlemisel lähtutud looduses, satelliitfotodel ning füüsilistel kaartidel kergesti silmahakkavast liigendusest.

Reisipiirkondade kirjeldamisel on rõhutatud Eesti muistset omakeelset nime Maa. Kodumaal reisides on hea aus pidada oma asumisala vanimat nime. Siit tuleneb ka reisipiirkondade nimetamine maaviiendikeks. Sõna maa kasutamine oma asumisala, keele ja rahva nimedes – Maa, maakeel, maarahvas – ühendab meid mitmete sugulasrahvaste ja Euraasia põlisrahvastega.

Jaotuse väikseim ühik on kihelkond, maaviiendike piirid kulgevad piki kihelkonnapiire ja igasse maaviiendikku mahub mõnikümmend kihelkonda. Kihelkond on Maal ja maaviiendikus reisimise algühikuks. Kihelkondadest lähtumine annab võtme nii loodus- kui ka rahvaluule, keeleajaloo ja arheoloogiavarade hõlpsaks käsitlemiseks, kuna vastavate arhiivikataloogide jaotus põhineb samuti kihelkondadel. Nende piirid ühtivad suures osas looduslike piiridega.

Kirde-edelasuunaline Vahe-Eesti metsade ja rabade vöö alates Haljala ja Kadrina kihelkondadest läbi Ambla, Järva-Madise, Anna, Türi, Vändra ja Tori kihelkondade Pärnuni jagab meie maa kaheks pooleks. Metsavöö ongi esmane liigendaja, mis püüab pilku satelliidipiltidelt ja lennukiga Eestimaast üle lennates. Metsavööst mere poole jääb Meremaa ja ida poole Mannermaa.

Meremaas on kaks maaviiendikku: varem saartena merest tõusnud lõunapoolsem Väinamaa ja valdavas osas hiljem veest vabanenud põhjapoolsem Rannamaa. Nendevaheline piir jookseb Saaremaa ja Hiiumaa vahelt Matsalu lahekurku ja sealt edasi metsavööni Vändra kihelkonnas.

Meremaad iseloomustab soojem, pehmem ja niiskem ilmastik, tasane maastik, mitmete Atlandi ookeaniga seonduvate taime- ja loomaliikide idapoolseim esinemine, avatus ja läbikäimine Atlandi ookeani äärsete sadamate ja kultuuridega, veelindude massilised läbiränded kevaditi ja sügiseti.

Mannermaa kolm maaviiendikku on keskne Jõemaa, sellest põhjapoolne Metsamaa ja lõunapoolne Mäemaa. Jõemaa maaviiendik hõlmab kihelkondi piki muistset Suur-Emajõge ja selle lisajõgesid Pärnust Peipsini. Metsamaa maaviiendiku läänepiir jookseb piki Vahe-Eesti metsavöö kihelkondi. Edelas ja lõunas on Metsamaa vastas Jõemaa kihelkonnad Türi, Pilistvere, Põltsamaa, Kursi, Äksi, Maarja-Magdaleena ja Kodavere.

Jõemaast lõuna poole jääb Mäemaa maaviiendik, mis ühendab lõunamurdelisi kihelkondi. Mäemaa kihelkonnad vastu Jõemaad on Halliste, Paistu, Tarvastu, Rõngu, Otepää, Kanepi, Põlva ja Räpina.

Mannermaa tunnused on külmem, teravam ja kuivem ilmastik, künklikum maastik, mitmete Euraasia taiga- ja stepialade taime- ning loomaliikide läänepoolseim esinemine, sidemed ida- põhja- ja lõunapoolsemate rahvaste ja kultuuridega.