ÖKOTURISMI VÕIMALUSTEST EESTIS

Etteaste Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi 40.aastapäeva konverentsil, 14.03.1998 Tartus

Ökoturismi sõna üha sagedam kuulmine-lugemine tekitab ebalust. Kõik ‘öko’-eesliitega sõnad tooks nagu lihtsa lahenduse keerulistele probleemidele. Kallake oma ökoautodesse ökokütust ja lahenevad kõik liiklus- ja õhusaasteprobleemid. Kallake oma ökoprügi ökoprügikastidesse ja lahenevad kõik jäätmeprobleemid…
Kahtlemata seostub ”ökotamine” enamusel ideega loodusressursside säästmisest ja üldise tarbimisorgia piiramisest.

Reisimine ja turism aga kasvab! World Tourism Organization raporteerib viimaste aastate pideva kasvuna maailmas 4%, Riigi Turismiamet Eestis 7%. Suureneva nõudlusega kõikvõimaliku ökotoodangu järgi kaasneb “rohepesu” ka turismis- ökosildi kleepitakse toodetele, mille sisul pole ökoturismiga miskit ühist.

Mis on ökoturism? 
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu.
(Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon)

Vastutusest
Vastutus algab reisi planeerimisest. Igal (potentsiaalsel) turismipiirkonnal on taluvuspiirid: looduslikud, sotsiaalsed, ja kvalitatiivsed ehk turistlikud. Nendega arvestamine loob tasakaalu piirkonna majanduliku heaolu, ressursi säästliku kasutamise ja reisjate rahulolu vahel.

Reisijad on rahul kui nad on saanud seda, mida lubatud. Klient on kuningas ka ökoturismis, küsimus on aga selles, milline see klient on s.o. millise ettevalmistuse, suhtumise ja ootustega ta reisi ostab ja reisib. Reisikorraldajailt eeldab see vastutustundlikku turundust (ingl.k. responsible marketing), mis lahtiseletatuna tähendab reisipiirkonna poolt aktsepteeritavat pakkumist ja turistide reisieelset informeerimist kohalikest (nii looduskaitsealastest kui sotsiaalsetest, kultuurilistest) oludest, tavadest, reeglitest. Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reismis- ja reisikorraldusviis. Mitte ‘Kus reisitakse?’ vaid ‘Kuidas reisitakse?’

Ökoturism eeldab reisimist väikestes gruppides, kohaliku giidi saatel. Giidi ülesandeks on muuseas ka suurendada turistide teadmisi ja arusaamu kohalikest oludest ning mõjutada neid lugupidavale, kohalikule loogikale vastavale, suhtumisele. Tulemuseks on ”külalise-peremehe” suhe turistide ja kohalike elanike vahel, mitte aga “härra-teenri” suhe, mis (tava)teenindussektorile s.h. turismile nii omane.

Loodusest ja kultuurist
Eesti tähtsaimaks turismiressursiks on meie kultuuri- ja looduspärand. Vaadakem, mida müüvad meie juhtivad reisibürood, mida kujutavad nad oma broshüüride kaanepiltidel?

Turismimajanduse suurim vastuolu on, et loodusel ja kultuuril, mis enamasti motiveerib inimesi reisisihi valikul, pole hinda. Reisi maksumuse moodustavad transport, toit, magamine, shopping… Loodus ja kultuur ei maksa enamasti midagi, sest sel pole omanikku, see on nn. kõigile kättesaadav ressurss (ingl.k. open access resource). Sarnaselt ei ole, õigemini pole olnud, hinda õhul ja veel. Sellest tingitud keskonnaprobleemid on üha teravnenud ja nendega on maadeldud kiire tehnoloogilise arenguga industriaalühiskonna vältel.

Täna rakendub üha enam kõigis majandusharudes põhimõte “tarbija maksab”. Reisi- ja turismimajandus pole erand. Traditsioonised õhu ja vee solkimise probleemid on kogu turismimajanduse probleemid. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Põhiküsimuseks ja väljakutseks on siin: ”Kuidas kasutada loodus ja kultuuripärandit hoidvalt ja samas majandulikku tulu toovalt?”

Kohalikust kogukonnast
Turism on majandusharu, on äri. Ökoturismi üks põhimõtetest on, et kohalikke elanikke ei tohi kõrvale jätta turismist tulu saamise võimalustest.
Üheks ökoturismi võidukäigu aluseks maailmas tuleb kindlasti liigitada muutust loodushoiu ja –kaitse stateegiates ja nende elluviimise meetodites. Otsides vastust küsimustele nagu ‘Kelle eest kaitseme?’ ‘Kelle jaoks kaitseme?’ on senine protektsionistlik mõtteviis asendumas püüdlustega partnerluseks kohaliku kogukonnaga. Idee looduskaitse integreerimisest kohaliku majanduse arenguga, mis esmakordselt selgelt välja öeldi ning sõnastati 1992 aastal looduskaitsealade kongressil Caracases, leiab üha enam arusaamist ja toetust ka Eestis.

Turism ja/või rekreatsioon
Üheks probleemiks tänases Eestis on aga see, et aetakse segi turism (kui majandustegevus) ja rekreatsioon.
Rekreatsioon (ingl.k. recreation) on “virgestus, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Kulutatava energiahulga järgi eristatakse ekstensiivset (jalutuskäik, kalapüük) ja intensiivset rekreatsiooni (alpinism, metsajooks, ujumine)”. (Ökoloogia Leksikon. 1992)
Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. Turismi korral lõpptarbija ehk turist. Rekreatsioon ja turism on mõlemad ühiskonnale vajalikud, ja saavad toimuda suurepäraselt üheskoos. Probleemiks on, et neil kahel nähtusel ei osata või ei taheta vahet teha.

Ökoturismi võimalustest
Ökoturismi võimalused maapiirkonade majanduse arengule ja loodus- ning kultuuripärandi säilimisele sisalduvad eelpooltoodud definitsioonis. Võimaluste realiseerimine Eestis eeldab aga erinevate osapoolte kooskõlastatud tegutsemist. Era- ja avaliku sektori vaheline koostöö on turismis olulisem kui teistes majandusharudes. Eraettevõtlus, mis eksisteerib vaid kasumit teenides, vajab selgeid tingimusi ja mängureegleid – keskkonda, milles vastu võtta otsuseid.

Ühine tegevuskava vajab rollide jaotust ja kokkuleppeid. See omakorda eeldab erinevate huvigruppide vahelist suhtlemist ja konsulteerimist, et saada sarnaselt aru: ”Mis on turism?”, “Millised on turismi probleemid, ohud ja võimalused?”

Eesti Ökoturismi Ühendus on loodud, et erinevate huvigruppide vahelist koostööd edendada, eesmärgiks ökoturismi areng Eestis. Eeskuju sellest, et turism saab loodushoiuga käsikäes käia, pole vaja otsida kusagilt kaugelt. Sel aastal tähistame Loodushoiu ja Turismi Instituudi asutamise 60. aastapäeva. EÖÜ korraldab koostöös Kaitsealade Liiduga, Turismifirmade Liiduga, Keskkonna-ministeeriumiga ja Turismiametiga aastapäeva tähistamiseks ja tänase olukorra lahkamiseks aasta lõpus foorumi. Eriti oodatud on sellele tänased üliõpilased, homsed otsustajad ja loodushoiu ning turismiarengu suunajad.