Loodushoid ja turism

Aivar Ruukel, ajakiri "Reisimaailm", juuni 1998

Eesti on minetamas kahte olulist eelist turismisihtmaana : peagi pole me enam ei uus ja veider kant raudse eesriide tagant ega ka odav sisseostukeskus. Mida on Eestil pakkuda? Jõuame äratundmisele, et üks olulisemaid on Eesti loodus.

Niipea kui turist väljub Tallinnast, puutub ta vähemal või suuremal määral kokku ka loodusega. Looduselamustel on oluline osa nii välismaalastest Eesti külastajaile kui järjest suuremat tähtsust omandavale siseturistile.

Loodusturism puudutab väga palju erinevaid asjalisi (ingl.k. stakeholders). Turismifirmadel, looduskaitsjail, kohaliku- ja riigitasandi võimumeestel, maaomanikel, talupidajatel, mitmesugustel ühiskondlikel organisatsioonidel - kõigil seonduvad turismi arenguga oma mured ja lootused.

Loodushoid ja/või turism?

Eesti perspektiivikamad turismipiirkonnad väljaspool pealinna ja vähemaid linnu on looduskaitsealad. Looduskaitsjate seas visalt püsiv arusaam on, et turism äritegevusena on oma olemuselt loodusvaenulik.
Tõsi, turismi kontrollimatu kasv tähendab loodusele otsest ohtu. Hoolikalt planeeritud ja kohalike elanike majandushuvidega ühendatud turism aga kätkeb endas võimalusi toetada looduse säilimist.

Turismifirmade poolne tavaarusaam on, et loodus ei ole turismitoode. Juhtivate Tallinna reisifirmade jaoks on loodusreiside tootmine senini olnud marginaalne tegevus ja jääb enamuse jaoks selleks ilmselt ka tulevikus. Nende roll on müüa, nende äri on vahendus. Partnerlusest kaitsealadega sõltuvad ja on eluliselt huvitatud eelkõige reiside tootjad kohalikul tasandil.

Eraettevõtlus, mis definitsiooni järgi saab eksisteerida vaid kasumit teenides, vajab selgeid mängureegleid – keskkonda, milles vastu võtta otsuseid. Eriti oluline on see loodusturismis, kus ettevõtja ei ole ise oma “tootmisvahendite” omanik. Äri edukus ei sõltu vaid iseendast vaid partnerlusest paljude teiste asjalistega.

Loodusturismi korraldamine vajab koostööd

Era- ja avaliku sektori partnerlus on loodusturismis olulisem kui teistes majandusharudes. Soovitud areng vajab ühist tegevuskava ning tugevat erasektorit ja tugevat valitsussektorit, kes selle koos ellu viivad.

Ühiseks tegevuseks on oluline kokku leppida rollide jaotuses - kes teeb mida ja kes mille eest vastutab. Lepeteni jõudmine eeldab erinevate asjaliste vahelist suhtlemist ja konsulteerimist, et saada sarnaselt aru: ”Mis on turism?”, “Millised on turismi probleemid, ohud ja võimalused?”

06.-08. Novembril korraldavad Eesti Ökoturismi Ühendus, Eesti Kaitsealade Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Matkaliit, Keskkonnaministeerium, Riigi Turismiamet ja Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus Pärnus konverentsi “Loodushoid ja Turism” , mille eesmärgiks on:

• propageerida ökoturismi ja loodushoidlikku eluviisi,
• vahetada kogemusi, infot ja arusaamu,
• aada ülevaadet hetkesituatsioonist ja erinevatest algatustest,
• selgitada erinevate asjaliste rolle ning ülesandeid,
• seada sihte ning prioriteete edasiseks enam kooskõlastatud tegevuseks.

Loodushoiu ja Turismi Instituudi 60. aastapäevale pühendatud konverentsile ootame turismiettevõtjate, kaitsealade, omavalitsuste, riigiasutuste, ühiskondlike organisatsioonide, meedia, koolitus- ja teadusasutuste ning kõigi teiste asjaliste esindajaid..